pühapäev 02. 12. 2012 16.00
PÖFF 2012: Café de Flore
Jõhvi Kontserdimaja, Kino Amadeus
Pileti hind: 3,20 € / 2,50 €
Riik: Prantsusmaa, Kanada
Aasta: 2011
Kestus: 2h 0min
Keel: prantsuse
Stsenarist: Jean-Marc Vallée
Operaator: Pierre Cottereau
Café de Flore on muidugi tuntud kohvik Pariisis Saint-Germaini ja St. Benoit’ nurgal, aga see on nii kuulus ja sümboolne paik, et selle järgi on nimetatud muudki. Näiteks üks viimase kümnendi paljumängitud klubimuusikahitt (kõlab korduvalt ka filmi suurepärasel helireal) või käesolev film, mille tegevus toimub paralleelselt tänapäeva Montréalis ja 1960. aastate Pariisis.
Film on jõulisest ja aegruumi ületavast armastusest. Nii ema ja lapse kui ka mehe ja naise vahel. See film on sellest, et me ei tea, kes meie lähedased inimesed meile veel olla võivad. Jah, selle filmi päris lõpuni oma lemmikute hulka hindamiseks peab ilmselt kas või natukenegi uskuma hingesugulusse ja taassündi. Sellisel juhul on lugu omamoodi lihtne, loogiline ja mõistetav. Kui reinkarneerumisidee kõrvale heita, siis on filmi narratiiv segane ja müstifitseeritud.
On vist aja märk, et peavoolumeedias saab aina rohkem nii otsekoheselt rääkida varem pigem esoteerika raamaturiiulitele surutud teemadest. Palju rohkem otsekoheselt ja vähem poeetiliselt kui seda 20 aastat tagasi Kieslowski oma suurepärases ja ilmselt ka seda teost inspireerinud filmis „Veronika kaksikelu”.
CAFÉ DE FLORE kandideeris 13 Kanada rahvuslikule Génie filmiauhinnale ning Pariisis Downi sündroomiga last kasvatavat ema mänginud Vanessa Paradis sai rolli eest ka parima naisnäitleja auhinna. Film sai ka tänavuse tARTuFFi festivali publiku preemia.
FILM ON PRANTSUSE KEELES, EESTI- JA VENEKEELSETE SUBTIITRITEGA
JÕHVI PÖFF 2012 kohta leiad infot ka PÖFFi koduleheküljelt: www.poff.ee/johvi
Aasta: 2011
Kestus: 2h 0min
Keel: prantsuse
Stsenarist: Jean-Marc Vallée
Operaator: Pierre Cottereau
Café de Flore on muidugi tuntud kohvik Pariisis Saint-Germaini ja St. Benoit’ nurgal, aga see on nii kuulus ja sümboolne paik, et selle järgi on nimetatud muudki. Näiteks üks viimase kümnendi paljumängitud klubimuusikahitt (kõlab korduvalt ka filmi suurepärasel helireal) või käesolev film, mille tegevus toimub paralleelselt tänapäeva Montréalis ja 1960. aastate Pariisis.
Film on jõulisest ja aegruumi ületavast armastusest. Nii ema ja lapse kui ka mehe ja naise vahel. See film on sellest, et me ei tea, kes meie lähedased inimesed meile veel olla võivad. Jah, selle filmi päris lõpuni oma lemmikute hulka hindamiseks peab ilmselt kas või natukenegi uskuma hingesugulusse ja taassündi. Sellisel juhul on lugu omamoodi lihtne, loogiline ja mõistetav. Kui reinkarneerumisidee kõrvale heita, siis on filmi narratiiv segane ja müstifitseeritud.
On vist aja märk, et peavoolumeedias saab aina rohkem nii otsekoheselt rääkida varem pigem esoteerika raamaturiiulitele surutud teemadest. Palju rohkem otsekoheselt ja vähem poeetiliselt kui seda 20 aastat tagasi Kieslowski oma suurepärases ja ilmselt ka seda teost inspireerinud filmis „Veronika kaksikelu”.
CAFÉ DE FLORE kandideeris 13 Kanada rahvuslikule Génie filmiauhinnale ning Pariisis Downi sündroomiga last kasvatavat ema mänginud Vanessa Paradis sai rolli eest ka parima naisnäitleja auhinna. Film sai ka tänavuse tARTuFFi festivali publiku preemia.
FILM ON PRANTSUSE KEELES, EESTI- JA VENEKEELSETE SUBTIITRITEGA
JÕHVI PÖFF 2012 kohta leiad infot ka PÖFFi koduleheküljelt: www.poff.ee/johvi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar